Eetris on väikese nimearengu läbi teinud saade „Täna 25 aastat tagasi“. Programmi uueks nimetuseks on „Ornella Muti nimeline põllumajandusaade“. Muudatusi on tehtud ka programmi sisulises pooles, nimelt keskendutakse saate sõnalises osas tunduvalt enam põllumajandusele. Esimeses saates on keskseks teemaks – milline on Bellarussi kultivaator? Kas piidega või lille kujuline?
mina, kes ma teen it-tegusid põllumajandussektoris, tunnen end väga liigutatuna sellest pealkirjast. uurisin ka ühe teaduri käest ornella muti nimelise isiku kohta. teadis vaid rääkida, et teadis ammusel kolhoosi-sohvoosi ajastul moskvas ühte ornellat, kuid ei suutnud meenutada perenime. äkki oli мамаша?
aga kui rääkida bellarussi kultivaatorist või kultivaatoritest üldse, siis oleneb millisest tehaseseeriast me räägime. kas . meenutagem, et esimesed тв-seeria omad olid punast värvi ja 2 tollise kinnitusaasaga. bellarussi oma aga uuemaaja teema ning rohelist või kollast värvi ning 2 ja poole tollise aasaga.
Ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks randaali-kultivaatori teemalist arutelu siin foorumis käsitleda. Uues saates on kindlasti jube täiesti uued teemad, kuna põllumajandustööd on ju hooajalised. Ja oktoobris heast heinailmast kõnelemine on üsna mõttetu.
Vikipedia kirjutab:“ Randaal ehk ketasäke on põllumajanduses kasutatav hoburakendi või traktori haakeriist, mida kasutatakse suurte mullakamakate ning murukamara purustamiseks ja põllu künniviilude kobestamiseks. Randaali tööseadised on siledad või sälkudega sfäärilised kettad, mis on kinnitatud võllidele ning pöörlevad“
Omalt poolt lisan, et just seda seadeldist pidasin kultivaatoriks. Viimasest aga vikipeedia vaikib. Seega jätaksin teema õpetatud meestele defineerimiseks.
hannese pasta vikipeediast vastab tõele. küll on randaali puhul tegemist esimese astme mulla… hmm… ütleme seadistaja. kobestaja või peenestaja oleks veidikene vale, sest randaali kasutatakse näiteks sööti jäänud põllu uuesti käima tõmbamiseks.
teisel astmel tuleb siis (nüüdseks kurikuulus) kultivaator, mis teeb mullakamakad juba sellisteks, et nendega saab miskit targemat peale hakata. kas siis seemet puistata või adraga penetreerida.
ja kolmandal tasemel tuleb äestamine, mille puhul saadakse väga peenikene muld ning see muld on kas väga eriotstarbeline katsejaamade teema või läheb tädi maali lillepotti annelinna paneelmaja kuuenda korruse rõdul.
on põllumajandushuvilistel veel küsimusi? teadmistepagas mul suur ja piisavalt suure hulga huviliste olemasolul võib kuskil ka väikese loengu maha pidada põldudest üldiselt, äeastmisest, erinevatest atradest, nende humoorikatest saamislugudest jne.
tänapäeva noori enam väga ei huvita põllumajandus ja mul on väga hea meel, et niivõrd trendikad noored, kes te kohviraadiot teete või kuulate, olete huvitet sellest va põlluvärgist.
Tänapäevase põlluharimise puhul saame mineraalväetiste mulda viimise ning mulla pindmise kihi kobestamise tehnoloogiate seisukohalt rääkida eelkõige traktoragregaatidest, mille puhul on töömasina rollis kultivaator ning jõumasinaks traktor. Kardetavalt on pöördumatult ümber saanud ajad, mil kultivaatorite ette rakendati oravaid, saarmaid või pisuhändasid.
Haakeviisilt on eritletavad ripp- ja poolrippkultivaatorid. Esimest iseloomustab haakeriista ning jõumasina vaheline kolmešarniiriline ühendus ning töömasina raskus langeb transpordiasendis traktori käiguosale. Teise puhul tugineb liidestus ühe- või kahešarniirilisele ühendusele, töömasina raskus langeb nii töö- kui transpordiasendis traktori ja töömasina käiguosale.
Kultivaatori tööorganeiks on enamasti S-vedrupiid, mis paiknevad 4-5 põikireas, või 2-3 põikireas paiknevad C-vedrupiid.
Ja meeldetuletuseks teile enne kui kultivaatoriga põllule lähete:
1. Kultivaator tuleb enne tööleasumist seadistada ning kõige mõistlikum oleks seda teha traktori haakes ja tasasel platsil, näiteks koduhoovis.
2. Vedrupiide otsakud tuleb seada ühte tasapinda. Piide asend kinnituslattidel tuleb seada selliseks, et piide tööridade vahed oleksid võrdsed 10-20 cm. Haakeseadme seadistuseks paigaldatakse tugirataste alla 15 cm paksused plangud, sest piide töösügavus reguleeritakse 10-15 cm. Piid lastakse tööasendisse ja haakeseadmest ja piide kinnitusest reguleeritakse piide otsakud ühte tasapinda. Samuti seatakse selles asendis tööasendisse libisti ja vedrupiiäkke osa.
3. Raami asend peab olema paralleelne põlluga. Seetõttu on soovitav raami asendi reguleerimine läbi viia põllul.
4. Suuri põlde kultiveeritakse osade kaupa ehk ehk viisiliselt, väiksemaid korraga. Järskudel pööretel tõstetakse kultivaator transpordiasendisse.
5. Põllul töötades peab libisti ette jääma mullavall, mis lohkudes väheneb ja kõrgemates kohtades suureneb. Teistkordsel kultiveerimisel liigutakse eelmise liikumisega ristisuunas. Peale esimest kultiveerimist on kivistelt põldudelt vaja koristada kivid. Töö käigus tuleb jälgida piide seisundit. Purunenud piid ja küljest kadunud piiotsakud tuleb asendada uutega. Kui piiotsakud on kulunud pööratakse need ümber.
6. Hooldustöid tehakse kultivaatorile valmistajatehase juhendi järgi. Peale tööperioodi lõppu kultivaator pestakse ja paigutatakse hoiule. Metalliläikelised osa kaetakse ilmastikukindla kaitsemäärdega. Hoiuplatsil tõstetakse kultivaatori piid maast lahti ja rehvid kaetakse ilmastikukindla värviga.
Esmalt olen lugejana tänulik kahe põhjaliku postituse osas. Vahetaksin siinkohal aga pisut teemat. t Hr. Andr postititus (andestust, kui nime ette oleks vajalik lisada ka doktoritiitel) inspireeris mind avastusele, millest siinkohal lühi ülevaate annan.
Andr postitusest tuleb välja , et põlluharimine jaguneb etappideks (Andr järgi astmeteks – autori märkus), millel on ka kindel järjekord. Esmalt randaalimine, siis kultiveerimine ja viimaseks erijuhul äestamine.
Nüüdseks taas kultusbändi staatusesse jõudnud Ruja laulusalm ütles aga:
„Künna, künna , künna, äesta, väeta“
Siin võib küsida, kas kadunud Ott Arder oli põlluharimisetappide osas ebakompetentne või oli ta sõnadel hoopis teine sisu. Kaldun arvama viimast. Analüüsides Andr postitust ja uurides täiendavalt teksti jõudsin järeldusele, et ülaltoodud laulureas, tähendab esimene sõna „künna“ tõepoolest kündmist. Teine „künna“ puhul pole aga tegemist kündmisega vaid randaalimisega. Viimane „künna“ seevastu on aga kultiveerimine. Seega järeldan, et Arder kirjutas põlluharimisprotsesside nimed tegelikult ridade vahele, jättes nimetuseks küll vaid kündmine. Kuid kuna laulus küntakse kolm korda – mis on ilmselgelt terve mõistuse vastane tegevus – võib üsna lihtsalt järeldada , eeldades, et Arder ei olnud napakas, et lisaks kündmisele pidas poeet ka teisi töö etappe silmas.
Tänan ammendava vastuse eest.
Olen kunagi toimetanud kitsama ringi e-väljaannet Põllumajanduslik Nädalaleht, seetõttu pidasin vajalikuks teadmistepagasit täiendada.
Minetea millal järgmine number ilmub.
arder polnud rumal mees. eks temagi kasvas üles maal ning teadis nii mõndagi hobustest ja lüpsmisest. ja väga vale pole ka tema laul, sest polnud ju kõigil seda raha ja häid suhteid kolhoosi ülematega ning võib-olla kohalikus rakukeses olid isegi natukene põlu all, et lubada oma põllu randaalimist või kultiveerimist. nõnda siis künti mitu korda. kõigepeal laia, raskest rauast, kuid mitte väga sügavale tungiva adraga ja seejärel juba spetsiifilisemaga. seega on võimalik, et ott ei olnud üldse teadlik selliste uhkete seadmete, nagu seda on randaal või kultivaator, olemasolust. sellegipoolest oli ta kursis, et kohe penetreerida ei saa, vaid tuleb eelnevalt põld kenasti võistlusseadesse viia.
Juhtusin nii poolteist aastat tagasi nägema “Maahommikut”, kus oli pikk reportaazh Eesti meistrivõistlustelt kündmises. See oli üks äraütlemata põnev võistlus ning kommentaatoridki olid tasemel, seepärast vaatasin veel lisaks saate kordustki :)
Näiteks selgitati hindamiskriteeriumeid (milliseid oli üksjagu) ja räägiti stoorisid võistlusalaga seotud arengutest ühekskümndendate eestis kuni tänapäevani. Tegemist on väga kalli võistlusalaga, kus varustuse tase määrab palju ja rahvusvahelisel areenil on olnud raske läbi lüüa. Võistlusvarustusega niisama põldu ei künta ja lõpuks jäigi kõlama mõte, et ega need mehed, kes tipptasemel iluvagusid teevad, põldu ei künnagi, vaid teevad trenni. Kündmiseks ei jää neil lihtsalt aega, sest vagude ilusaks sättimine võtab kogu aja ära.
väga lahe oli see, et võistlejate seas oli ka üks tõeline liider, noor mees, tulevikulootus rahvusvahelisel areenil, tema vaod sel võistlusel panid asjatundjatest kommnetaatorid lausa ahhetama
